6.12.2013

ENESETUTVUSTUS

Olen õppinud kunsti Tartu Lastekunstikoolis (1984–1988) ja Tartu Kunstikoolis (1990-1994) ning maali Tartu Ülikoolis (1996–2000, BA ning 2005–2008, MA). Alates aastast 2000 on mul olnud 7 isikunäitust. Olen Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.
Min pikem elugu on siin: CV


MAALID
Õhtu "
Akrüül , lõuend , 2008
140 * 190 cm

Seeria „Puud“

" Sinine taevas"
Akrüül , lõuend , 2008
140 * 190 cm

Ma vaatan taevast ja näen puid. Taevas paistab mulle läbi puude võrade. Puude oksad taeva taustal tuletavad meelde ka  juured maa sees. Mul on mõte, et puud justkui ühendavad maa  ja taeva, ning rohkem mul polegi vaja, et maalida puid

Tööd: „Pungad“, „Õhtu“, „Õunapuuõied“, „Külmunud õunad“, „Vana õunapuu“, „Õunapuu talvel“






Seeria „100 vaadet Ilmatsalule“

" Antenn ", 2006, 190 * 140 cm, akrüül , lõuend

Seeria maalidel kujutatud maastikud on vaated Ilmatsalule. Ilmatsalu on endine sovhoosikeskus Eesti suuruselt teise linna Tartu lähedal.

Sarja pikem nimi on "100 kuulsat vaadet Ilmatsalule ja selle juurviljapeenardele" ning see oli puude sarja kõrval osa mu magistritööst. Sarja pealkiri on tuletatud kuulsate jaapani kunstnike puulõigete seeriatest: "36 vaadet Fuji mäele" (Hokusai) ja "100 kuulsat Edo vaadet" (Hiroshige).

Sellise pealkirja kasutamise üheks põhjuseks oli mu soov luua Tartumaa külast Ilmatsalust 100 vaadet, mis läbi pealkirja seostuks automaatselt kunstiajaloo suurkujudega ja selliste tuntud kohtadega nagu Tokio (Edo) ja Fuji mägi Jaapanis. Lisaks on selles omajagu huumorit. Ilmatsalu motiivid ise oma kummalise valguse ja nõukaaegse arhitektuuriga meenutavad mulle vendade Strugatskite ulmeromaanide õhustikku. Iseäranis nende "Eine roheluses" oma.



Seeria „Sõda ja rahu“
" Aiamaal ", 2009, 60*80 cm, akrüül , lõuend

Seeria „Sõda ja rahu“ on „100 vaadet Ilmatsalule“ alasari ning kujutab fantaasiamaastikke Ilmatsalust tänapäevases sõjaolukorras. See fantaasia ei ole mõeldud tulevikuendena, vaid märkimaks, et rahuaja ja sõjaaja piir on õhuke.

Kõik, mis tundus loomulik, võib olla ühel hetkel ebaloomulik. Lihtne õnn ei pruugi alati välja paista.

Sari “Sõda ja rahu” on meenutuseks, et tänapäeval on kuskil maailmas alati sõda ja paljud lahingupaigad on sarnased neile tihti igavatele ja tavalistele maastikele, kus ka Eesti inimesed elavad oma igapäevast elu, mille turvalisus tundub nii iseenesestmõistetav.

Rahuaja lihtsad ja ehk ilmetudki vaated võivad olla erilised, taganutetavad ja nii turvalised.

Tööd: „Vaade rõdult“; „Aiamaal“, „Kaevik ehk lasteaia vana õunapuuaed“, „Jalgpalliplats“; „Niitmata heinamaa“, „Tünnid aiamaal“, „Alajaam“, „Antenn“